(1) Lehtvedru: koosneb mitmest ebavõrdse pikkuse ja kumerusega terasplaadist, mis on virnastatud. Pärast paigaldamist painduvad mõlemad otsad loomulikult ülespoole. Lehtvedrul on lisaks puhverdusefektile ka teatav summutav toime ning pikisuunas paigutatuna on sellel ka suunav ja jõudu-edastav funktsioon. Mitte-sõltumatud vedrustused kasutavad elastsete elementidena enamasti lehtvedrusid, välistades vajaduse juhtseadmete ja amortisaatorite järele, mille tulemuseks on lihtne struktuur.
(2) Keerdvedru: sellel on ainult puhverdusefekt ja seda kasutatakse enamasti sõiduautode sõltumatutes vedrustussüsteemides. Kuna sellel puuduvad summutus- ja jõu{2}}edastusfunktsioonid, peab see olema varustatud spetsiaalse amortisaatori ja juhtseadmega.
(3) Gaasvedru: kasutab gaasi elastse keskkonnana ja vedelikku jõudu{1}}edastava keskkonnana. Sellel pole mitte ainult hea puhverdusvõime, vaid ka summutusefekt ning see saab reguleerida ka šassii kõrgust, muutes selle sobivaks rasketele sõidukitele ja bussidele.
(4) Väändevarda vedru: vedruvardast valmistatud väändevarda üks ots on kinnitatud šassii külge ja teine ots on ühendatud rattaga õõtshoova kaudu. See kasutab puhverdava efekti saavutamiseks väändevarda väändedeformatsiooni, kui ratas põrkab, muutes selle sobivaks sõltumatute vedrustuste jaoks.
